Suletud ja avatud ringlusega ringlussevõtt: milleks võib ümbertöödeldud tekstiil muutuda?

Ringlussevõtt ei tähenda alati, et vanast tootest saab taas samasugune toode. Tekstiilide ringlussevõtul sõltub materjali edasine kasutus kiudude koostisest ja kvaliteedist, olemasolevatest tehnoloogiatest ning nõudlusest saadud teisese toorme järele. Mõnest tekstiilist saab toota uusi kiude rõivaste valmistamiseks, teised leiavad aga uue kasutuse ehituses, autotööstuses või mitmesuguste tööstustoodete valmistamisel.

Suletud ja avatud ringlusega ringlussevõtu erinevuse mõistmine aitab selgitada, miks on mõlemad lähenemisviisid olulised ning kuidas sobivad tehnoloogiad võimaldavad eri liiki tekstiilijäätmeid väärtuslikult taaskasutada.

Suletud ringlus: materjalide hoidmine samas tooteahelas

Suletud ringlusega ringlussevõtu eesmärk on kasutada materjali uuesti sama liiki toote valmistamiseks või samaväärsel otstarbel. Tekstiilitööstuses tähendab see kasutatud kangastest kiudude eraldamist ning nende kasutamist uue lõnga, kangaste või rõivaste tootmisel.

Näiteks saab puhtad puuvillajäägid, mis tekivad tootmise käigus, mehaaniliselt kiududeks töödelda ning segada need uue lõnga valmistamiseks esmaste või muude taaskasutatud kiududega. Ka polüestrist tekstiile saab sõltuvalt materjali koostisest ja kasutatavast tehnoloogiast töödelda ringlussevõetud polüestriks. Sobivate polüestrijäätmete puhul on võimalik ka keemiline ringlussevõtt: polümeer lagundatakse algkomponentideks, millest saab toota uut polüestrit.

Tekstiilide ringlussevõtt uuteks tekstiiltoodeteks ei ole aga alati lihtne. Mehaanilise töötlemise käigus võivad kiud lüheneda ja nende kvaliteet halveneda. Erinevate kiudude segud, värvained, viimistlusained ja saasteained muudavad keerulisemaks nii mehaanilise kui ka keemilise töötlemise. Seetõttu on oluline säilitada materjali kvaliteet ja tagada sobiva toorme pidev kättesaadavus.

Avatud ringlus: materjalidele uue kasutuse leidmine

Avatud ringlusega ringlussevõtu puhul kasutatakse saadud materjali teist tüüpi toodete valmistamiseks, mitte selle algses kasutusvaldkonnas. See on eriti oluline selliste tekstiilijäätmete puhul, millest on keeruline valmistada uut lõnga või kangast.

Mehaaniliselt töödeldud tekstiilkiude saab kasutada lausmaterjalide tootmiseks. Neid materjale kasutatakse paljudes valdkondades, sealhulgas:

• Ehituses ja taristurajatiste rajamisel: geotekstiilid pinnasekihtide eraldamiseks, filtreerimiseks, drenaažiks ja erosiooni tõkestamiseks.
• Hoonetes ja sisekujunduses: soojus- ja heliisolatsioonimaterjalid, heli neelavad paneelid ja muud ehitusmaterjalid.
• Autotööstuses: auto salongi polsterdusmaterjalid, heliisolatsioon ja muud komponendid, mille valmistamisel saab taaskasutatud kiududega osaliselt asendada tavapäraseid tooraineid.
• Mööbli ja põrandakatete tootmisel: mööblipolstri täitematerjalid, vaipkatete alusmaterjalid ja pehmendusmaterjalid.
• Tööstus- ja reklaamtoodetes: kaitsekatted, filtreerimismaterjalid ja suureformaadilised reklaambännerid, mis on valmistatud konkreetseks otstarbeks sobivatest taaskasutatud kiududest.

Selline lähenemine võimaldab kasutada ka tekstiilijäätmeid, mille kiud on kvaliteetse lõnga tootmiseks liiga lühikesed, ebaühtlased või omavahel segunenud. Saadud tooted ei asenda otseselt tekstiiltooteid, kuid võivad asendada muid tooraineid ning võimaldada kiudude edasist kasulikku kasutamist.

Kuidas valida sobiv ringlussevõtu viis?

Ei suletud ega avatud ringlusega ringlussevõtt ole automaatselt sobiv lahendus kõigi tekstiilijäätmete jaoks. Valik sõltub nii sisendmaterjali omadustest kui ka lõpptootega seotud nõuetest.

Kasutatavate tehnoloogiate valikut mõjutavad kiudude pikkus ja koostis, saasteainete olemasolu, värvus ning materjali ühtlus. Sama oluline on nõudlus lõpptoodete järele. Ringlussevõetud kiudude või lausmaterjalide tootmine on vaid üks osa protsessist - vaja on ka kliente, kellele sobivad nende materjalide kvaliteet, tarnekogused ja hind.

Seetõttu on sortimisel ja materjali ettevalmistamisel väga oluline roll. Sobivate tekstiilijäätmete voogude eraldamine enne töötlemist aitab valida igale materjalile sobiva ringlussevõtu tehnoloogia ja tagada ühtlasema lõpptoodangu kvaliteedi. Samuti võimaldab see ringlussevõtuettevõtetel kavandada oma tegevust realistlikult, lähtudes materjalidest, mida nad suudavad tegelikult töödelda, ning turgudest, kuhu nad saavad oma toodangut tarnida.

RMP-s peame nii suletud kui ka avatud ringlusega ringlussevõttu toimiva tekstiilide ringlussevõtusüsteemi oluliseks osaks. Eesmärk ei ole iga tekstiiltoodet iga hinna eest rõivatootmisse tagasi suunata, vaid säilitada võimalikult suur osa materjali väärtusest. Sobivate sortimismeetodite, töötlemistehnoloogiate ja lõpptoodete turgude ühendamisel võivad tekstiilijäätmed muutuda väärtuslikuks ressursiks paljudele tööstusharudele ka väljaspool moetööstust.