Mikroplast ja mikrokiud – väikesed osakesed suure mõjuga

Nii tekstiili- kui ka plastitööstus seisavad silmitsi sarnaste jäätmekäitluse väljakutsetega – ja üks suurimaid neist on miski, mida me palja silmaga ei näe. Enamik inimesi on kuulnud mikroplastist – pisikestest plastiosakestest, mis eralduvad suurematest toodetest ja levivad vee, pinnase ja isegi õhu kaudu. Vähem teatakse aga seda, et tekstiilitööstusel on selle probleemi oma versioon: mikrokiud – mikroskoopilised niidid, mis vabanevad riietest pesemise, kandmise ja tootmise ajal. Need on peaaegu nähtamatud, kuid nende mõju kasvab, ning nende mõistmine on oluline targemate ringmajandussüsteemide loomiseks.

Mikroplast on plastiosakesed, mis on väiksemad kui 5 millimeetrit. Need tekivad, kui suuremad plasttooted lagunevad päikesevalguse, hõõrdumise, pesemise või kasutamise mõjul. Mikrokiud on mikroplasti erivorm – eriti peened niidid, mis eralduvad peamiselt sünteetsetest või segakiududest tekstiilidest. Need vabanevad tootmise, igapäevase kasutamise, pesemise ja kuivatamise käigus. Ka looduslikud kiud (nagu puuvill või vill) võivad muutuda mikrokiududeks, eriti kui need on värvitud, kaetud või keemiliselt töödeldud – see aeglustab nende lagunemist.

Mikroplasti on leitud kõikjalt: jõgedest, ookeanidest, põllumuldadele, joogiveest ja isegi õhust. Teadlased on avastanud seda kalades, meresoolas ja üha enam ka inimkoes. Tõsi on see, et me ei mõista veel täielikult selle pikaajalist mõju tervisele. Uuringud jätkuvad ja mure kasvab. Kuid kindel on see, et kui mikroplast on keskkonda sattunud, on selle kogumine peaaegu võimatu. See akumuleerub, liigub mööda toiduahelaid ja püsib seal aastakümneid või isegi sajandeid.

Mikroplasti allikaid on palju: sünteetilised riided, mis eraldavad pesemisel mikrokiude; rehvide kulumine, mis tekitab plastiosakesi teedel; pakendid ja kiled, mis lagunevad fragmentideks; kalapüügivahendid, mis lagunevad meres; tööstusprotsessid, mis loovad tolmutaolisi polümeeriosakesi. Ainuüksi tekstiilisektor annab hinnanguliselt kuni 35% ookeanidesse sattuvast mikroplastist, olles üks suurimaid saasteallikaid.

Selliste heitkoguste ulatust arvestades on mikroplasti ja mikrokiudude vähendamiseks vaja kogu väärtusahelat hõlmavaid meetmeid. Kuigi tervisemõjud vajavad veel uuringuid, on juba praegu olemas reaalsed lahendused, mis aitavad vähendada mikroosakeste sattumist keskkonda:

• täiustatud tekstiili- ja polümeeridisain: tugevamad lõngad, tihedamad koed, vähem katteid ja lihtsam materjalikoostis;
• filtreerimistehnoloogiad: pesumasina filtrid, tööstuslikud filtreerimissüsteemid ja täiustatud reoveepuhastus;
• targemad andmesüsteemid: digitaalsed tootepassid aitavad määrata kiudude ja polümeeride tüüpi, parandades sorteerimist ja kogumist;
• kvaliteetsed ringlussevõtusüsteemid: kontrollitud töötingimused aitavad mikrokiude paremini kinni püüda ja vähendada vajadust uue plastmaterjali järele;
• poliitilised meetmed: tootjavastutus ja ökodisaini nõuded soodustavad vastupidavamaid ja vähem mikrokiude eraldavaid tooteid.

Kui parem tootedisain ja tõhusad kogumissüsteemid ühendada, muutub ringlussevõtt osaks laiemast strateegiast mikroplasti ja mikrokiudude vähendamiseks.

RMP näeb mikroplasti ja mikrokiudude saastet kui ühist väljakutset nii plastitööstusele kui ka tekstiilisektorile – ja samal ajal kui võimalust uuendusteks. Parandades disaini, toetades kvaliteetset ringlussevõttu ja kasutades andmepõhiseid tööriistu, saame aidata vähendada nende nähtamatute saasteainete hulka. Mikroplast võib olla väike, kuid selle lahendamine nõuab suurt ja koordineeritud tegutsemist. Õigete tehnoloogiate ja partnerluste abil saame aidata kujundada puhtamat ja ringsemat tulevikku.